9 kontseptsioone, mis aitavad mõista jaapani kultuuri

• 9 mõisted, mis haarata Jaapani kultuuri

Võlu asju, kurb üksildane, summutas äärel väljasuremine värve ja helisid, jälgi aega igavene oleva vigase oksad ja muud huvitavat metafoor, mis vaevalt saab seletada tõlkida jaapani sõna.

Etteteatamisega. Täpne mõistete arutatakse allpool ei ole seal, nad, nagu ka teised ideed, mis tekkis Jaapan keskajal, ebamäärane ja halvasti formuleeritud, kuid selgelt tunda. Tõlgi neid sõna võimatu. Euroopa teadvuse nõuab selget loogikat, selget keelt ja Jaapani varsti paneb mõisted varjud, viitab ta enam salaja, intiimne. Seega palju tõlgendusi, ühelt poolt, teiselt poolt - vähene tahes oli selgitav, välja arvatud piltlikult, salapärane.

Hokusai. 1830-1850 aastatel

物 の 哀 れ

Mono ole teadlikud - sõna otseses mõttes "võlu asju." Mõiste, kogu lugu on tulvil klassikalise kirjanduse, on välja töötanud kümnendal sajandil. Noh samaaegselt toibumas keskaegse tekstid: proosa, luule ja esseed. Mõiste "asju" vaja antud juhul on laialt tõlgendada: asjad - see ei ole lihtsalt objektide selles maailmas, vaid ka inimeste tundeid, ja inimesed ise. Avare - "kurb võlu", mis toimub siis, kui vaadates "asjad maailmas", põhijooneks mis - hapruse ja volatiilsust. Kurb võlu asjad on suuresti seotud realiseerimise mittepüsivuse tööaeg elu, tema ebausaldusväärne, ajutise iseloomuga. Kui elu ei olnud nii põgus, ei oleks võlu - see on kirjutatud üheteistkümnenda sajandi kuulus kirjanik. Mono ole teadlikud on ühendatud ka erakorralise tundlikkus, mis on kasvatatud klassikalise ajastu Heian jooksul (IX-XII sajandil), võime tabada kõige nõrga voolu elu. Üks luuletaja kirjutas, et ta kuulis metsakohinat vere liikumas oma veenides, kuuleb langev kirss kroonlehed. Avare tähendas hüüatus edastatud hüüdsõna "ah!" Ja seejärel omandatud tähenduses "võlu." Teised autorid usuvad Avare rituaal hüüatus: "Avare" - nii hüüdsid kõige olulisem hetki meetmeid ja ideid iidse Shinto religiooni.

Hokusai. Mängijad. 1830-1850 aastatel

無常

Mudzo - "üürike", "nõrkuse", "varieeruvuse". Mõiste on arenenud varasest keskajast mõjul budismi eriline vaimset seisundit, kui isik on teravalt teadlik tööaeg aega, haprust ja volatiilsuse iga hetk elus. Moment on kogenud midagi põgus käed. Aeg tapab inimesi, tundeid, hävitades paleed ja majakesed, muudab kontuure mere kaldal - see idee ei ole uus, uus - seoses Jaapani aja jooksul, kui midagi traagilist läheb läbi. Ephemerality, tööaeg on saanud üks peamisi kategooriaid Jaapani kultuuri sajandeid, selles kategoorias on muutumas - ndatel, kulub kujul Ukiyo "ujuvad maailmas", graveerimine kunstnikud, kes kujutasid maailma, tema teoseid nimetatakse pilte ujuvad maailmas. XVIII ja XIX sajandi, on kirjanduslik žanrid - "jutud triivib maailma." Nõrkus sel ajal enam ei tajuta traagiline, naeruvääristatakse üle üks suur kirjanik ajast ütles: "Jah, me kõik ujus, kuid lõbus, nagu kõrvits, kopsakas lained."

Hokusai. Flower ja start. 1830-1850 aastatel

寂 び 侘 び

Saby / wabi. Sabi - mõiste keskaja esteetika, võib kirjeldada kui "üksinduse kurbust", "vaesus", "insipidity", "nõrk", "rahulikkus", "vari", "summutatud et kadumiseni värve ja helisid," "irdumine." Kõik need mõisted kirjeldada ringi umbes väärtusi, kuid ei avalda seda täielikult. Sõna leitakse VIII sajandi esimesel luule antoloogia Jaapani "kogumine hulgaliselt lehed" ( "Man'yoshu"). Luuletaja Fujiwara ei Shunzei kaheteistkümnendal sajandil on kasutanud seda sõna. Ühes oma pyatistishiya-tank on pilt "külmutatud kängus suhkruroo rannas", mida peetakse varajase kehastus Sabi. Kuid Sabi esteetiline oma praegusel kujul loodi ndatel haiku luuletaja Matsuo Bashō ja tema järgijad. Nii et ma tahan kirjutada, nad formuleeritud põhimõtteid esteetika, kuid see ei ole - pigem nad teadsid, kuidas puhuda tunde üksindus, kurbus, irdumine maistest asjadest vaimus filosoofia Zen budismi. Mõjutanud filosoofia ja eraldatud, eemal maailma, üksildane askeetlik elu mägedes, halb, kuid sisemiselt keskendunud - kuid see erineb filosoofia ei selgita kõike. Midagi konkreetset on suuliselt või kirjalikult ei olnud - ja see on mõistatus Poeesia Sabi / wabi. Kui luuletaja Matsuo Bashō küsiti, mida sabi, vastas ta, et on vana mees ise, harjutamist autasud kleit minna palee. Bashō kunagi andis selge mõisted, ta väljendas end piltlikult, kukutades salapärane väljendeid, täis varjatud tähendusi, mis seejärel tõlgendada tema jüngrid. Sabi on raske aru saada, see on võimatu pistma sõrme, siis peagi maha voolanud õhku. Sabi mõnikord kirjeldatud kui "iidse ilu". Wabi - Sabi on teisel pool; kirjeldada seda, saate valida sõna "lihtsustamine". Kui string määratluse siis mahub sõna "vaesuse", "tagasihoidlikkus", "vaesus" (sealhulgas vaesuse sõnade pilt midagi), "insipidity", "üksildane rändur teele", "vaikus, mida saab kuulda haruldasi kõlab - tilgad sattumise vaadi vett. " Puudumine paatos, tahtliku primitivism - ka wabi. Osa määratluse kattub mõiste wabi Sabi - teiselt poolt, on kaks erinevat asja, need mõisted dvoyatsya. Teetseremoonia, näiteks Sabi osaliselt kehastab mõiste ANRE - "paatina", "jälgi aega."

Hokusai. Cup. 1830-1850 aastatel

Project deklaratsioon reklaamitud veebileht

慣 れ

Nare - "paatina", "jälgi aega." Osana esteetika ANRE hinnatakse, nagu Jade kivi alt, mis sisaldab kerge uduvine, paks igav sära, "nii, nagu sügaval tema kangeks tükk iidse õhu", nagu üks kuulus kirjanik kirjutas. Selles koordinaatide süsteemi, kristall läbipaistvuse ei hinnatud: selgus, sära ei pea unistamine. Jaapani paber, mis on valmistatud käsitsi külades, samuti ei paista, on pude pind õrnalt neelab valguskiired, "nagu koheva pind lahtise lumega." Paatina antiikajast paatina pimeduses pakseneb ajal kehastab pimedas - must ja tumepunane - Lakk nõud. Ta arusaadav, et "on sügav vari, mitte pealiskaudne selgust." Nare - kerge rasvasus asjad: nõud, mööbel, rõivad - on, sest see on sageli puudutanud käed ja neilt endiselt nõrk kate rasva, mis imendub, loob erilise soojust, uduvine. Igav Lüsterkeraamika, mudane tumedat värvi Jaapani marmelaadi yōkan lauldakse imeline kirjanik Natsume Sōseki oma mälestusi lapsepõlvest, "Pea muru" hämaras siseruumides Jaapani restoranid tekitada täpselt tunne kihid pimeduse ja mis saavutab tark kunstnik.

Hokusai. Bamboo. 1830-1850 aastatel

幽 玄

Yugen - "peidetud ilu", "salapärane ilu". Kõige salapärane mõiste Jaapani esteetika, see on raske olla dešifreeritud. On teada, et see sõna tuli Hiina filosoofilise kirjutisi, mis tähendab "sügavat", "ebamäärane", "salapärane". Yugen mõistetakse sageli kui mitte-ratsionaalne mõistmine kurb maailma ilu ja inimeste tundeid. Luule pyatistishiya-tank koos sõnaga "Yugen" kirjeldab sügavamat tähendust luuletus, mis peaks vist lugedes teksti annab peaaegu mingit vihjeid. Kolmeteistkümnenda sajandi luuletaja Fujiwara ei Taiko oma õpetuses pakub Buda satori kategooria - "inspiratsiooni" mõistmiseks peidetud ilu, ülevaate saavutatud kõrgeim kontsentratsioon vaimus, äkki intuitiivne mõistmine sisuliselt asju. Yugen - see on midagi, mis on peidetud sõnu, asjaolu, et näiteks teatri näitleja, kuid saab väljavõtte teksti mängida. Zeami asutaja teater kuid pärinud sõna luuletajad, ta kirjutas, et "Yugen - peen toon bambusest kohta bambus." Zeami oma kuulsa traktaadi "Märkused stiilis lille" (XV sajandil), kompleksi tükki teater, kus paljastada saladusi näitleja kunsti, ta kirjutas, näiteks, et "lund ühe hõbeda tass" - lill rahu, vaikust, rahu, näitleja mäng võib avada see lill, mis ei ole tavaliselt nähtav. Varjatud, raske saavutada ilu jääb esteetika Yugen rohkem kui ilu selget, avatud, julge.

Hokusai. Kass küünised puhastamiseks. 1850

不易 流行

Fueki-Ryuko - "igavene - praegune" või "igavene praegune". Luule, haiku kolmikuid fueki-Ryuko - see tunne püsivus ja muutumatuse igavene Pidevalt muutuvas maailmas, see on puutumatu ja poeetiline traditsioon, lahutamatult seotud kuni muutlikkuse vorme, see on sügav teadlikkus, et igavene liideti praegune. Universal, "ruum" kava käsitleb luuletus loodusega, et Gyre aastaaegade kõige laiemas mõttes. On veel üks kava luuletus - konkreetne, sisuline, materiaalne maailm on selgelt välja toodud, pigem on need asjad. Luuletaja Takahama Kyoshi kahekümnendal sajandil, kirjutas: "In luule ei ole koht enam kui sõnad asju ja nähtusi, nad meelitada inimeste südameid vaid heli." Erinevused "igavene" ja "vedeliku" mõnikord kohe ei tuvastatud. Mõlemad elemendid ei tohiks johtu üksteist või nende vahel ei pingele. Samal ajal, "nad ei tohiks olla täiesti sõltumatu; kajastas üksteisest, peavad nad tekitavad sama järelmaitsega ja ühendused. " Ühtsust nende kahe põhimõtte tähendus on luuletus.

Hokusai. Lendorav. 1850

栞

Shiori - kord sõna tähendab "katki filiaal", mis on märk, mis näitab, kuidas metsa, siis "järjehoidja raamat" on sõna otseses tähenduses "paindlikkus". Ciori - riigi vaimse kontsentratsiooni, et mõista sügavam tähendus nähtused. Õpilane Bashō luuletaja Coeur kirjutas, et Shiori tuleks mõista "kaastunne", "kurbus", "kahju", aga see ei ole väljendatud või sisu luuletus, sõnad või tehnikaid, tunne Shiori ei saa üle tavalisel viisil, ning jõudis järeldusele, tähendanud (odzo), mis avaldub läbi ühing. "See on midagi, mida on raske öelda sõnad ja kirjutada harjaga" - sõnad Coeur.

Katsushika Hokusai. Kurk ja baklažaan. 1830-1850 aastatel

渋 み

Sibumi - tüüp ja ilumeel, mis tekkisid neljateistkümnendal sajandil, on seotud viskoosne hapukas maitse hurma. Kui räägitakse sibumi, mäletan hästi mõru maitse roheline tee. Sibumi raske mõista, see tunne lihtsalt tegemist meest ilma pikemata. Sibumi edasi tunnet hapukas kibedust elu, lihtsus, julgust, loobumine kenadus kogemuse puudumine vormi, originaal ebatäiuslikkus. Näiteks võivad nad hinnatud tassi tee tseremoonia, kus on ürgse looduse savi, millest see on valmistatud, nad võivad olla sarnased valamu kohta puitdetailide nagu leitud rannas. Mees, tee tassi, mõõk, riided, luuletus, pilt võib olla Shibuya. Tekst võib olla Shibuya vihjed, ilma lisatasuta, "ilus" sõnu. Shibuya kehastab lihtsuse abil, looduslähedus, puudumisel "-designed". Sibumi - on kõrgeim mõõt ilu ja ilu kiitust. Mõned autorid määratleda sibumi nagu "pingutusteta täiuslikkuse", nagu rahulik, "Meelerahu". Sibumi ole vaja mõista, ta on ise. Sibumi - ei mõista, kuid pelgalt teadmiste vaevata, on "kõnekat vaikust". Üks kirjanik uskus, et vaba lind lendavad õhku saab sibumi. illustratsioonid Allikas: Library of Congress.

Autor Helen Dyakonov